Kuidas arvutatakse elatisraha summasid? Mil määral arvestatakse selles peretoetusi?

Õigusbüroo KIVIRAND jurist Hanna Kivirand

Kui lapsevanemad on otsustanud lahku kolida, tuleb neil muuhulgas mõelda ka sellele, kuidas toimub edaspidi ühise lapse (või ühiste laste) ülalpidamine. Kuidas eelmise ja selle aasta muudatuste keskel oma õigusi ja kohustusi mõista?

Ülalpidamiskohustust võib täita nii igakuiselt elatisraha makstes kui ka omavahel lapse ülalpidamisega seotud kulusid jagades. Kui lapse/laste alaliseks elukohaks on ühe vanema elukoht, lepitakse reeglina kokku elatise maksmises lahus elava vanema poolt. Ideaalses olukorras jõuavad vanemad omavahel kokkuleppele, missugusel viisil ja millises ulatusesülalpidamiskohustust täidetakse, vaidluse korral tuleb aga appi kohus.

Süsteem muutus eelmisel aastal

Alustan sellest, et pikki aastaid oli elatisraha miinimumsuuruseks pool kehtivast alampalgast –kui kasvas alampalk, kasvas automaatselt ka miinimumelatis. Alates 01.01.2022 jõustusid miinimumelatise suurust käsitlevad muudatused perekonnaseaduses ja elatise suuruse kindlaksmääramisel lubas seadus edaspidi sõnaselgelt arvesse võtta ka riiklikult makstavaid peretoetusi ja lahus elava vanemaga veedetud päevi, mil vanem annab lapsele ülalpidamist vahetult. Samuti andis kõnealune seadusemuudatus aluse vähendada elatist juhul, kui elatist saavate laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat (mastaabisääst).

Nagu ka varasemalt, on vanemal võimalik nõuda elatist ka suuremas summas kui miinimummäär – kui omavahel selles osas kokkuleppele ei saada, tuleb aga kohtusse pöördudes lapse vajaduste suurust tõendada. Sellisel juhul tuleb arvestada ka põhimõttega, et (reeglina) jaotab kohus lapse ülalpidamiskulud vanemate vahel võrdsetes osades ehk peale toetus(t)e mahaarvamist jääb mõlema vanema kanda pool lapse ülalpidamiskuludest.

Alljärgnevalt selgitan, kuidas määratakse elatise suurust vastavalt perekonnaseaduse §-le 101 ehk kehtivas miinimummääras:

Elatise väljaarvutamise aluseks võetakse baassumma, mis on praegu 209,2 eurot. Elatise baassummat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Järgmine indekseerimine toimub 01.04.2023.

Seejärel lisatakse baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud keskmisest brutokuupalgast – praegu on selleks summaks 1548 eurot ja 3% sellest 46,44 eurot. Ka keskmist brutokuupalka korrigeeritakse eelmise aasta andmete alusel iga aasta 1. aprillil jajärgmine muudatus toimub seega 01.04.2023.
Nüüd vähendatakse eelnevate punktide alusel arvutatud elatissummat lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvelt – seaduse järgi ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada eelnimetatud toetuste arvelt. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Riiklikult makstavate peretoetuste arvestamisest kirjutan allpool pikemalt!
Kui summast on maha arvestatud ka toetus(ed), vähendatakse elatist teatud juhtudel ka lapsega koosveedetud aja arvelt. Selle põhjuseks on asjaolu, et lapsega koos olles tuleb ka lahus elaval vanemal teha lapse ülalpidamiseks kulutusi ja ebaõiglane oleks temalt nõuda n-ö topelt ülalpidamist. Elatist vähendatakse proportsionaalselt koos veedetud ajaga olukorras, kus lahus elav vanem veedab lapsega aasta jooksul seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.
Lisaks eeltoodule näeb seadus ette, et kui elatise maksmiseks kohustatud vanem peab elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse iga järgneva lapse puhul elatise summat 15% esimese lapse elatisega võrreldes. Selle punkti all ei ole elatise vähendamist ette nähtud, kui tegemist on mitmikega või laste vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

Toon ka ühe elulise näite: „Maril ja Jüril on lõppenud kooselust kaks last – 7-aastane Mihkel ja 5-aastane Mirjam. Lapsed jäid peale kooselu purunemist elama ema juurde, aga veedavad aktiivselt aega ka isaga. Lapsed kohtuvad isaga üle nädala reedest esmaspäevani (s.o igas kalendrikuus 6 ööpäeva) ja kõigil kolmel suvekuul kaks järjestikkust nädalat (s.o igas kalendrikuus 15 ööpäeva) – aasta lõikes kokku 99 ööpäeva (6 päeva x 9 kuud) + (15 päeva x 3 kuud ), kuu lõikes seega 8 ööpäeva. Kui suur peaks olema Jüri poolt makstav elatis?“

Mihkel:

1. Elatise baassumma on 209,2 eurot;

2. Lisandub 3% keskmisest palgast – 209,2 + 46,44 = 255,64 eurot;

3. Elatisest arvestatakse maha pool emale laekuvast lapsetoetusest ehk 40 eurot – 255,64 – 40 = 215,64 eurot;

4. Elatist vähendatakse proportsionaalselt ajaga, mille laps veedab isaga (s.o 8 ööpäeva kuus):

8 ööpäeva on x%

15 ööpäeva on 100%

(8 ööpäeva x 100%) : 15 ööpäevaga = 53,33%

Eeltoodud arvutuse alusel elab laps isaga 53,33% igakuisest kohustatud ajast (ehk 15 päevast) ja selle protsendi võrra vähendataksegi elatist. Elatise summaks jääb peale seda 100,64 eurot (53,33% moodustab 215,64 eurost 115 eurot ja 215,64 eurost 115 eurot lahutades on tulemuseks 100,64 eurot).

Mirjam:

1. Elatise baassumma on 209,2 eurot;

2. Lisandub 3% keskmisest palgast – 209,2 + 46,44 = 255,64 eurot;

3. Elatisest arvestatakse maha pool emale laekuvast lapsetoetusest ehk 40 eurot – 255,64 – 40 = 215,64 eurot;

4. Elatist vähendatakse proportsionaalselt ajaga, mille laps veedab isaga (s.o 8 ööpäeva kuus):

8 ööpäeva on x%

15 ööpäeva on 100%

(8 ööpäeva x 100%) : 15 ööpäevaga = 53,33%

Eeltoodud arvutuse alusel elab laps isaga 53,33% igakuisest kohustatud ajast (ehk 15 päevast) ja selle protsendi võrra vähendataksegi elatist. Elatise summaks jääb peale seda 100,64 eurot (53,33% moodustab 215,64 eurost 115 eurot ja 215,64 eurost 115 eurot lahutades on tulemuseks 100,64 eurot).

Kuivõrd Jüril tuleb elatist maksta sama pere kahele lapsele ja nende vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, vähendatakse Mirjami elatist veel 15% võrra. Mirjami elatise suuruseks jääb seega 85,54 eurot (100,64 eurot x 0,85).

Riiklikult makstavate toetuse arvestamine (PkS § 101 lõige 5):

Pean oluliseks pikemalt selgitada toetuste mahaarvamist igakuisest elatisrahast – esiteks on nii lapsetoetus ka kui lasterikka pere toetus kasvanud, teiseks on muutunud lasterikka pere toetuse arvestamine elatise suuruse kindlaksmääramisel.

Alates 01.01.2023 on esimese ja teise lapse lapsetoetuse suuruseks varasema 60 euro asemel 80 eurot ning alates kolmandast lapsest jätkuvalt 100 eurot. Lasterikka pere toetus on kasvanud kolme kuni kuute last kasvatava pere puhul 650 euroni (varasemalt 300 eurot) ja seitset või enamat last kasvatava pere toetus 850 euroni (varasema 400 euro asemel).

Varasemalt on lasterikka pere toetuse arvestamine kohtupraktikas olnud veidi segadust tekitav – kohtupraktikas leidub näiteid, kus lasterikka pere toetus jagati kõigi perekonnaliikmete vahel ja ka otsuseid, kus arvestati lasterikka pere toetusega vaid siis, kui toetust maksti vanemate ühistele lastele. 01.02.2023 jõustunud seadusemuudatus sätestab aga sõnaselgelt, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvelt, seejuures loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Toon seejuures ka näite:

Kui peres kasvab kolm last, kellele makstakse lapsetoetust vastavalt 80 eurot, 80 eurot ja 100 eurot ning lasterikka pere toetust 650 eurot, arvestatakse iga lapse elatisest maha pool lapsetoetustest ehk vastavalt 40 eurot, 40 eurot ja 50 eurot ning iga lapse kohta 54 eurot lasterikka pere toetusest (lasterikka pere toetus on kolme lapse kohta 650 eurot, millest arvestatakse poolt ehk 325 eurot – kolme lapse peale jagatuna on see igaühe kohta 108 eurot, milles poole ehk 54 euro ulatuses vähendatakse elatist).

Mis sai enne 01.01.2022 tehtud elatislahenditest?

Kui elatis oli enne 01.01.2022 välja mõistetud poole alampalga ulatuses, siis alates 01.01.2022 elatise summa nö külmutati – elatise summaks jäi 292 eurot ja alampalga kasv seda summat enam ei mõjutanud. Kui enne kõnealust kuupäeva oli elatis välja mõistetud konkreetse summana (ehk sõltumatuna miinimumpalgast), siis 01.01.2022 jõustunud seadusemuudatus seda kuidagi ei mõjutanud ja lahend jäi kehtima täpselt sellisena, nagu ta oli.

Mida teha siis, kui vanem enne 01.01.2022 tehtud kohtulahendiga ei nõustu?

Kui vanem leiab, et 292 euro suurune elatis ei kata lapse vajadusi (elatis mõisteti välja poole miinimumpalga ulatuses ja „külmutati“ 292 euro suuruse summana), on tal võimalik pöörduda kohtusse elatise suurendamiseks. Kui aga vanem leiab, arvestades 01.01.2022 jõustunud muudatusi elatise suuruse arvutamise põhimõtetes, et elatise summa on ebaõiglaselt suur, on tal võimalik pöörduda kohtusse elatise vähendamiseks.